Soojustagastusega ventilatsioon täidab korraga mitut funktsiooni: tagab ruumides puhta värske õhu, vähendab küttearveid ning säästab loodust.
Soojustagastusega ventilatsioon – mis see on?
Süsteemi tööpõhimõte on lihtne: välja minevast õhust võetakse soojus ning kantakse üle sisse tulevale õhule. Sel kombel ei tähenda tuulutamine enam toasooja kortnasse laskmist. Ruumide ventileerimine toimub pidevalt, mitte siis, kui tuulutamiseks aken avatakse. Tuppa juhivat õhk on filtreeritud ja tänu sellele vaba ebameeldivatest lõhnadest, õietolmust, putukatest, bakteritest jms.
Kuni 1970. aastateni oli levinuimaks ventilatsioonivormiks nn loomulik ventilatsioon, kus õhk liikus akna või ukse, seinapragude, ahju- või kaminalõõride ja korstna kaudu. See aga tähendas, et soe õhk väljus hoonest „kasutult“ ning sissetulnud külma õhu soojendamiseks tuli energiat kulutada. Lisaks ebaefektiivsusele muutus loomulik ventilatsioon halvasti toimivaks uuemates majades, mis olid korralikult soojustatud, tihedate akendega ning aurutõkkeisolatsiooniga.
Seejärel võtsid ehitajad kasutusele väljatõmbeventilatsiooni, kus värske õhk toodi tuppa seintes või akendes asuvate klappide kaudu, väljaminev õhk aga viidi ventilatsioonikanaleid pidi katusel asuvasse väljatõmbeseadmesse. Nüüd õhk küll liikus, aga sisenev õhk oli ebamugavalt külm ja toasoe lendus minema koos väljuva õhuga.
Alates 1980. aastatest on kasutusel ventilatsioonisüsteemide järgmine põlvkond – soojustagastusega ventilatsioon. Selle puhul kogutakse väljaminev õhk niisketest ruumidest (köök, vannituba, tualett), selle soojus kantakse üle sissetulevale õhule, mis ühtlasi filtreeritakse. Kuna niisugune ventilatsioonisüsteem tagab tervisliku sisekliima, siis muudeti see ehitusmäärustega kohustuslikuks aastal 2003. Kui korrusmaja taotleb renoveerimiseks Kredexi toetust, siis on soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi väljaehitamine üheks nõudeks.
Kui ruttu soojustagastusega ventilatsioonisüsteem end ära tasub?
Erinevatest võtetest, mida küttekulu vähendamiseks maja juures ette saab võtta, on see üks kiiremini tasuvamaid. Sõltuvalt soojustagasti tüübist saavutatakse soojustagastus kuni 80%.
Soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi eelised:
- väiksemad küttearved
- alati puhas õhk ruumis
- ühtlane temperatuur, puhta õhu sissejuhtimine ei tekita ebamugavat külmatunnet
- ventileerimisel ei teki tuuletõmmet
- palju seadistusvõimalusi
- keskkonnasõbralik.
Kuidas soojustagastusega ventilatsioonisüsteem töötab?
Erinevad tööpõhimõtted
Enamlevinud tüüpideks on rootorsoojustagasti, plaatsoojustagasti ning vahesoojuskandja-soojustagasti.
Soojustagastiga saavutatud säästu väljendab selle kasutegur. Kõige suurem on rootorsoojustagasti kasutegur (65–80%), plaatsoojustagasti kasutegur jääb 50-70% vahele. Plaatsoojustagasti õigustab ennast paremini seal, kus ei ole lubatud õhu segunemine (nt agressiivne keskkond). Plaatsoojustagasti puhul väljatõmbe ja sissepuhke õhuvoolud ei segune. Vahesoojuskandja-soojustagasteid kasutatakse suuremates ventilatsioonisüsteemides.
Automaatne juhtimine
Kasutaja määrab ära, milline peab olema õhk ruumis, ning seade ise reguleerib oma tööd sellele vastavalt. Seejuures saab valida eri ruumide jaoks eri lahendused, samuti reguleerida süsteemi tööd sõltuvalt päevast (tööpäevad ja puhkepäevad) ja kellaajast.
Kuidas käib soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi paigaldus?
Uute majade puhul on endastmõistetav, et ventilatsiooniga seotud küsimused mõeldakse läbi juba projekti koostades, jättes ruumi seadmele ning paigaldades vajaminevad torud. Kuid süsteem on võimalik ehitada ka olemasolevasse majja (ning on selle renoveerimise juures möödapääsmatult vajalik). Seadme enda võib paigaldada näiteks pööningule. Kuna väljaminev ja sissetulev õhk ei tohi seguneda, siis on tarvis kahte eraldi torustikku.
*
Arvestades seda, kui suure osa oma ajast veedab inimene siseruumides, siis on toimiv ventilatsioon kõige otsesemalt seotud mugavuse ja tervisega. Sellest, kas toas on mõnus värkse õhk ning sobiv temperatuur, sõltub nii enesetunne, töövõime kui meeleolu. Lisaks on tõhus ventilatsioonisüsteem oluline hoone konstruktsioonide seisukohalt, hoides ära niiskuskahjustusi ja hallitust.
