Maasoojuspump

Maasoojuspumba aurustis antakse soojusenergia maakollektori külmakandjalt soojuspumbas tsirkuleerivale külmaagensile, mis aurustub. Seejärel surutakse aurustunud külmaagens kompressoris kokku ning selle temperatuur tõuseb oluliselt. Edasi liigub kuum külmaagens kondensaatorisse, kus kondenseerumise tagajärjel kantakse soojusenergia külmaagensilt üle hoone küttesüsteemile, soojale tarbeveele või ventilatsiooni soojustagastussüsteemile. Termoreguleerventiil (paisventiil) reguleerib külmaagensi vooluhulka, et saavutada optimaalset rõhkude vahet aurusti ja kondensaatori vahel.

Maakollektor

Suvel salvestub päikese soojus maapinna ülemistes kihtides. Selle salvestunud soojusenergia kasutamiseks on olemas viis, mis võimaldab kütta suurematel kruntidel asuvaid maju. Mida niiskem pinnas ja pikem maakollektor, seda suurem on maasoojusenergia hulk.

Maasoojusenergia (maaküte) ammutatakse pinnasesse paigaldatud plasttorustiku ehk maakollektori kaudu. Torustikus ringlevale külmakandjale ülekandunud soojusenergia pumbatakse soojuspumbaga siseruumidesse, muutes selle energiaväärtust kõrgemaks. Saadud soojusenergiat kasutatakse kütmiseks ja sooja tarbevee tootmiseks.

Avatud energiakaevude süsteem

Maa sees asuvad maakihid kujutavad endast tasuta soojusallikat, mille temperatuur püsib aastaringselt enam-vähem samal tasemel. Maasoojusenergia kasutamiseks on võimalik kasutada suurte ja väikeste majade, ühiskondlike hoonete ja ärihoonete kütmiseks töökindlaid ja keskkonnasäästlikke kütteseadmeid – maasoojuspumpasid.

Maasoojuspumba ja energiakaevusüsteemi soetamis- ja paigaldamiskulud on küll suhteliselt suured, kuid vastutasuks saab suure töökindluse ja vähese energiatarvidusega, erakordselt pika kasutuseaga küttesüsteemi, mille soojustegur on suurem kui 5. Energiakaevude süsteem ei võta palju ruumi ja seda saab paigaldada ka väikese pindalaga krundile. Taastamistööde maht pärast pinnasepuurimisi on tühine ja mõju loodusele ümber puuraukude jääb väheseks. Põhjavee tase ei muutu, sest põhjavett ei tarbita. Saadud soojusenergiat on võimalik üle kanda ka juba olemasolevale küttesüsteemile, kus soojuskandjaks on vesi ja lisaks kasutada ka sooja tarbevee saamiseks.

Energiakaev

Soojus kivisest aluskihist või põhjavee tasandilt tuuakse üles 4,5” kuni 6,5” läbimõõduga puuraukude abil. Puuraugu sügavus valitakse vastavalt kütmiseks vajatavale energiahulgale. Kui energiavajadus on suur, siis võib mitu puurkaevu omavahel kokku ühendada. Puurkaevu paigaldatakse kaks kaevuu põhjas liituvat toru, milles voolab külmakandja. Süsteem on täiesti suletud, mis välistab külmakandja vedeliku sattumise põhjavette.

Et maapinnalt allavalguv vesi ei saastaks põhjavett ja puuraugu seinad kokku ei variseks, siis paigaldatakse puurauku kuni kivise kihini terasest manteltoru. Manteltoru ja maakihi vaheline pilu valatakse täis või tihendatakse kummirõngastega.

Veekollektor

Küllalt suured ja sügavad veekogud kuhu antakse keskkonnaameti poolt luba veekollektori paigaldamiseks on väga head soojusallikad maasoojuspumpadele. Tavaliselt paigaldatakse veekollektor kas tiiki või järve.