Soojuspumba dimensioneerimine

Soojuspumpade puhul on väga oluline õige võimsusega soojuspumba valimine ehk dimensioneerimine. Soojuspumpa ei dimensioneerita maksimaalsele vajatavale küttevõimsusele, sest see on ebaökonoomne ja lühendab soojuspumba eluiga. Sel juhul töötaks soojuspump suurema osa aastast väga lühiajaliste tsüklitega ja teeks palju sisse-välja lülitusi. Oluliselt säästlikum ja tõhusam on pikaajalisem pidev töötamine. Hoiduda tuleb ka aladimensioneerimisest ehk liiga väikse võimsusega soojuspumba valimisest. Liiga väikese võimsusega soojuspump toodab odavat soojusenergiat liiga vähe ning kasutab liigselt lisakütet.

Kui elektriküttega maja energiakulu küttele ja soojale veele on 20000 kWh aastas, siis maksimaalne vajalik küttevõimsus on ligikaudu 8 kW.

Täpset soojusenergiavajadust mõjutavad mitmed asjaolud: energialekked, kasutatud soojustusmaterjal ja selle paksus, maja asend tuulte suhtes, eluruumide suurus ning paljud muud tegurid. Soojus kandub (kaob) läbi seinte, akende, ventilatsiooni jne.

Oma kodu soojuskoormuse ja energiakulu iseseisvaks väljaarvutamiseks võib kasutada lihtsustatud kogemuslikke seoseid:

• 1 m² kütmiseks kulub umbes 50-70W, kui toa kõrgus on ~2,5 m ja aknad ning uksed keskmise suurusega;
• üks inimene kulutab aastas ligikaudu 1000 – 1500 kWh soojusenergiat tarbeveele;
• kahe tunni jooksul ventileeritakse ½ maja kubatuurist. Õhk vahetub 12 korda ööpäevas, kui ventilatsioon on õigesti projekteeritud ja seadistatud.

Täpse kütteenergiavajaduse teadasaamiseks pöörduge endale sobiva ESPL-i liikmesfirma soojusinseneride poole.

Pikaaegsed kogemused näitavad, et soojuspump dimensioneeritakse 60-75% maksimaalsest vajatavast küttevõimsusest. See katab sõltuvalt valitud soojusallikast ligikaudu 70-95% aastasest kütteenergiavajadusest. Vajalik lisaenergia saadakse kasutades elektriküttekeha või lisaküttekatelt.

Dimensioneerimisel peab kindlasti lähtuma välisõhu arvutuslikust temperatuurist (VAT), mis on nt Tallinnas -22 ºC ja arvutuslikust sisetemperatuurist, mis on vastavalt +21 ºC. Õige dimensioneerimise korral peaks soojuspump töötama keskmiselt 3000 – 4500 töötundi aastas.

DIMENSIONEERIMISE NÄIDE

Allpool on tabeli kujul toodud kaks näidet 200 m² maja tarbeks dimensioneeritud maasoojuspumba kohta. Näidetes on kasutatud muutuva ja fikseeritud kondenseerumisega maasoojuspumpa. Soojusallikaks on savine maapind. Loe erinevate kondenseerumisprintsiipide kohta maasoojuspumpade alalõigust.