Õhk – õhksoojuspumbad

Õhk – õhksoojuspumbad ehk õhksoojuspumbad – tõhusad ja mugavad soojuspumbad

Õhk – õhksoojuspumpa nimetatakse ka lihtsalt õhksoojuspumbaks või õhusoojuspumbaks. Õhksoojuspump ammutab vajaliku soojusenergia välisõhust ning annab selle soojusvaheti abil edasi ruumis ringlevale õhule. Seda tüüpi soojuspumbad sobivad hästi väiksematele majadele (kuni 100 m²). Eriti sobib õhk-õhksoojuspump ühepereelamutele, väiksematele poodidele, kontoritele, suvemajadele, garaažidele jne.

Õhksoojuspumpa saab kasutada ka õhku jahutava seadmena – õhukonditsioneerina. Õhksoojuspumbaga väheneb kütmiseks vajalik elektrienergia kulu kuni 50%. Tänu soodsale soetamis- ja püsikulule on õhk-õhksoojuspumbad tänapäeval kõige enam levinud soojuspumbad. Nende paigaldamine on ka kõige väiksema ehitusmahuga ning on teostatav ühe tööpäeva jooksul.

Õhk – õhksoojuspumba tööpõhimõte

Õhk – õhksoojuspumba tööpõhimõte sarnaneb külmkapi toimimisprintsiibile. Külmikus juhitakse kappi pandavate toiduainete soojus külmkapi taga asuvate ribide kaudu ümbritsevasse õhku. Õhksoojuspump kogub välisõhku salvestunud päikeseenergia ja pumpab selle edasi siseruumidesse. Soojusenergia salvestajana kasutatakse madala keemistemperatuuriga külmaainet – külmaagensi.

Õhk-õhksoojuspump on ühest välismoodulist ja ühest või mitmest sisemoodulist koosnev seade. Soojuspumba välismoodul ammutab ventilaatori ja aurusti abil (külmaagens aurustub aurustis välisõhu soojusenergia toimel) välisõhust soojusenergia. Aurustunud külmaagens muudetakse kompressoriga kokkusurumisel kõrgematemperatuuriliseks (viiakse elektrienergial töötava kompressori abil ruumide kütmiseks sobivale temperatuurile). Edasi juhitakse kuum külmaagens sisemooduli kondensaatorisse, mis annab soojusenergia edasi ruumiõhule.

Õhk – õhksoojuspump eeldab avatud planeeringuga maja

Õhk – õhksoojuspumba soetamisel on tähtis, et köetavad ruumid oleksid avatud planeeringuga. Siis pääseb soojuspumba sisemoodulist sissepuhutav soe õhk takistusteta kõigisse ruumidesse. Teadmiseks, et temperatuur langeb igas soojuspumba sisemoodulist eemal olevas ruumis umbes kraadi võrra. Sisemoodul peab olema paigaldatud nii, et õhuringlus ruumides oleks optimaalseim. Paigaldamisel tuleks lähtuda järgmistest soovitustest:

• soojusenergia vabaks levimiseks ruumides peavad uksed olema avatud;
• mida avatuma planeeringuga maja, seda tõhusam on õhksoojuspumba kasutamine;
• soojus liigub efektiivselt alumiselt korruselt ülemisele, ülemiselt alumisele soojus ei liigu;
• soojuse levimine majas sõltub suuresti maja soojustusest, mida parem soojustus, seda ühtlasem temperatuur ruumides;
• kui kütmisel liigub soojus hoones pea igasse tuppa, siis jahutamisel jahe õhk teistesse ruumidesse ei liigu;
• kui suvel vajatakse ka 2. korruse jahutamist, siis on vajalik paigaldada soojuspump, millel on üks välismoodul ja kaks või enam sisemoodulit või kaks ja enam eraldiseisvat soojuspumpa;
• kui hoone pindala ületab 130 m², siis on mõistlik kaaluda kahe sisemooduliga mudeli paigaldamist.

Õhk – õhksoojuspumba puudused

Õhk – õhksoojuspumpadega ei saa üldjuhul toota sooja tarbevett. Veel sõltub õhksoojuspumba töö efektiivsus otseselt välistemperatuurist ja talviste käredate külmade ajal on vajalik lisakütteseadme olemasolu. Välistemperatuurini -10 °C töötab enamik õhksoojusoojuspumba mudeleid efektiivselt. Välistemperatuuril -15 °C ja mõnedel mudelitel isegi -20 °C on märgitud soojatoodang veel kaks korda suurem kui kulutatud elektrienergia. Parimad õhksoojuspumbad pumpavad edukalt soojusenergiat ka temperatuuril -25 °C. Siiski kulub madalatel temperatuuridel lisaenergiat välismooduli karteri soojendamisele ja sulatusprotsessidele, mis alandavad seadme efektiivsust. Kindlasti peab õhk-õhksoojuspumba valikul arvestama ka õhksoojuspumba sise- ja välismooduli mürataset.

Inverterkompressoriga õhksoojuspump tagab tõhususe

Õhk – õhksoojuspumba soetamisel on parim valik inverterkompressoriga soojuspump. Inverterkompressor tagab tänu muutuvale kiirusele efektiivselt ja sujuvalt ühtlase ja mugava temperatuuri. Turult võib siiski leida veel ON-OFF tüüpi õhksoojuspumpasid, mis töötavad kogu aeg täisvõimsusel ning seetõttu toimub soovitud temperatuuri saavutamiseks palju sisse-välja lülitusi. Seda tüüpi õhksoojuspumbad kütavad ruume ebaühtlaselt – ruum on kord külm, siis jälle liiga soe. Seega on inventerkompressoriga varustatud õhksoojuspumbad oluliselt efektiivsemad ja vähem energiakulukad kui ON-OFF tüüpi kompressoriga varustatud õhksoojuspumbad. Parima soojusteguri saavutamisel on oluline osa õhksoojuspumbas kasutataval külmaainel ehk külmaagensil. Praegu parima tulemuse annab uus külmaagens R410A , mis seob talvise temperatuuri juures paremini välisõhust soojust tagades kütmisel seega parima kasuteguri. Uus külmaaine on loodusele ja inimesele täiesti ohutu.

Õhksoojuspumba dimensioneerimine

Õhksoojuspumba valimisel peab kindlasti vältima üle- või aladimensioneerimist. Üledimensioneerimisel – liiga võimsa seadme valimisel hakkab soojuspump madalal küttevajadusel tihti sisse ja välja lülituma. Liigsetele sisse-välja lülitustele kuluv sisendenergia muudab seadme tasuvusaja liiga pikaks ja investeeringu soojuspumpa mõttetuks. Mõõdukas üledimensioneerimine on küll lubatud.

Aladimensioneeritud ehk liiga madala võimsusega soojuspumbaga ei suudeta tagada küllaldast küttevõimsust ning soojuspump töötab liiga suurel koormusel. Kliimaseade OÜ pikaaegne kogemus näitab, et sellisel juhul saaks võimsama soojuspumba valimisel rohkem kasutuskulusid säästa. Väiksema võimsusega soojuspumpade valimisel on muidugi võimalus neid ka hiljem juurde lisada. Näiteks võiks tuua laod ja tootmishooned, kus on raske täpset soojuskoormust määrata. Seal on aladimensioneeritud soojuspumpade kasutamine isegi mõistlik, sest reeglina paigaldatakse rohkem kui üks soojuspump ning hiljem pole keeruline soojuspumpasid vajadusel veel juurde lisada.

Tähelepanu!
Õhk – õhksoojuspumpade vastavus kliimaoludele

Õhk – õhksoojuspumpad on Eestis kõige müüdavamad soojuspumbad. Müügiks pakutakse paljude erinevate tootjate toodangut. Mõned müüdavatest mudelitest ei ole aga sobivad eesti kliimaoludele ja ei tööta probleemivabalt meie talvetingimustes. Külmadeks talveilmadeks mittesobivate soojuspumpade kasutamine ei taga soovitud säästu ning võib kaasa tuua kulukaid tõrkeid seadmete töös. Põhjamaadele mõeldud soojuspumpadele on tehases paigaldatud vastav talvevarustus – korralik sulatusprogramm ja välismooduli põhja sulatamiseks lisatud termostaadiga soojenduskaabel.

Põhjamaistele kliimaoludele mittesobivate soojuspumpade müümine ja paigaldamine on äärmiselt taunitav, ebakompetentne ning kliendivaenulik. Õhksoojuspumba soetamisel tuleb kindlasti veenduda, et pakutav soojuspump oleks sobiv põhjamaistele kliimatingimustele.

Õhk – õhksoojuspumba muretsemisel on soovitav võtta pakkumised erinevatelt firmadelt ja uurida, mida pakutud lahendus täpselt sisaldab. Kindlasti ei taga odavaim hind parimat soovitud lahendust. Odavaim hind saavutatakse reeglina kvaliteedi, mugavuse või tõhususe arvelt.

Soovitused ja nõuded õhksoojuspumba välismooduli paigaldamisel

Kõige kindlam lahendus on õhksoojuspumba välismoodul paigaldada spetsiaalse raamiga (maaraam) maapinnale. Maaraam ei lase soojuspumba töötamisel tekkival vibratsioonil majja edasi kanduda. Raamiga seinale paigaldamisel on vibratsiooni suhtes on kõige tundlikumad puitseinad ja magamisruumide seinad. Kui aga mujale ei saa soojuspumpa paigaldada, siis tuleb jälgida, et välismooduli jalgadele oleks alla paigaldatud spetsiaalsed külmakindlad vibratsioonipuksid. Vibratsiooni ja tekkiva jää tõttu ei ole õhksoojuspumba välismoodulit soovitav paigaldada ka maja katusele. Kui omanik seda siiski mingil põhjusel soovib, siis vastutab omanik asukohavalikuga seotud riskide eest.

Paigaldades õhk – õhksoojuspumba välismooduli liiga kõrgele:

• on seadet hiljem raske hooldada;
• sulatusvesi hakkab tilkuma seinale;
• tugevad tuuled halvendavad sulatusprotsessi;
• välismooduli üle puudub järelvalve.

Paigaldades õhk – õhksoojuspumba välismooduli liiga madalale:

• ei ole sulatusvee äravooluks piisavalt ruumi;
• tuiskab lund täis talvel.

Paigaldades õhk – õhksoojuspumba välismooduli katusele (eriti kaldkatusele):

• on seadet hiljem raske hooldada;
• välismooduli üle puudub järelvalve;
• suuremad tuuled halvendavad sulatusprotsessi;
• sulatusveest tekkiv jäämass lõhub katust, lumetõkkeid ja vihmaveerenne (jäämass võib kevadeks kaaluda kuni 1 tonn).