Õhk-vesisoojuspump ammutab soojusenergia välisõhust ja annab selle maja vesiküttesüsteemile (radiaator- või põrandaküte) ning toodab ka sooja tarbevett.
Õhk-vesisoojuspumpa on suhteliselt lihtne paigaldada. Eeliseks õhk-õhksoojuspumba ees on, et puudub vajadus kombineerida koos teiste kütteliikidega. Õhk-vesisoojuspump suudab tagada maja kogu küttevajaduse. Peamiseks eeliseks maasoojuspumpade ehk maakütte ees on maakollektori puudumine. Õhk-vesisoojuspmp võimaldab kuumal ja palaval suvepäeval ka jahutada.
Õhk-vesisoojuspump võimaldab vähendada küttekulusid kuni 65%, kuigi täpne küttekulu sõltub mitmest faktorist nagu maja asukoht ja suurus ning soovist kasutada või mittekasutada jahutamise funktsiooni. Oluliseks faktoriks õhk-vesisoojuspumba valimisel on keskkonnasõbralikkus. Võrreldes traditsiooniliste fossiilsel kütusel baseeruvate küttesüsteemidega vähendab õhus oleva soojusenergia kasutamine maja kütmiseks tunduvalt CO2 emiteerimist ümbritsevasse keskkonda.
Õhk-vesisoojuspump sobib suurepäraselt asendama traditsioonilisi küttekatlaid. Tavapäraste õli- ja gaasikateldega saab 1 kW sisendenergiast vähem kütteenergiat kui 1kW. Kasutades õhk-vesisoojuspumpa saab 1 kW elektrienergiast rohkem kui 3kW kütteenergiat.
Allpool toodud skeemil on näha erinevate küttesüsteemide jooksvad kulud:
Kus kasutada õhk-vesisoojuspumpa?
Õhk-vesisoojuspump sobib hästi põhikütteks uutes majades, kus soovitakse, et püsikulu oleks võimalikult madal ja maakütte paigaldamiseks ei ole võimalust. Õhk-vesisoojuspump on säästlik ja erinevalt maaküttest reageerib soojustegur kohe kui päike välja tuleb.
Samuti on suvine soe tarbevesi säästlikult soojaks köetud ning dušširuumide ja muude sanitaarruumide põrandad meeldivalt soojad.
Õhk-vesisoojuspump on tõhus küttelahendus ka vanemates majades, kus küttesüsteem on juba välja ehitatud, kuid püsikulud kütusehinna kallinemise tõttu liiga suureks kasvanud. Samuti on abiks õhk – vesisoojuspump siis, kui puu- või kivisöekatla kütmisest “isu täis”. Puukatlaga võrreldes püsikulu soodsamaks ei lähe, küll aga jääb oluliselt rohkem vaba aega. Õli- või elektrikatlaga võrreldes on sääst püsikuludelt kuni 65%.
Inverteriga õhk-vesisoojuspump
Tänu invertertehnoloogiale on soojuspumpa võimalik säästlikult erinevate soojuskoormuste juures tööle rakendada. Näiteks töötab inverterkompressoriga soojuspump efektiivselt ka sügisel ja kevadel, kui soojuskoormus on talvel vajaminevast palju väiksem.
NB! Vastavus kliimaoludele
Põhjamaisele kliimale mittesobivate soojuspumpade paigaldamine on Eesti Soojuspumba Liidu seisukohast äärmiselt taunitav, ebakompetentne ning kliendivaenulik. Õhk-vesisoojuspumba soetamisel soovitame kindlasti veenduda, et Teile pakutav soojuspump oleks sobiv põhjamaistele kliimaoludele.
Parima õhk-vesisoojuspumbasüsteemi muretsemiseks on soovitav võtta pakkumised erinevatelt firmadelt ja uurida, mida pakutud lahendus täpselt sisaldab. Kindlasti ei taga odavaim hind parimat soovitud lahendust. Odavaim hind saavutatakse reeglina tõhususe, kvaliteedi, mugavuse või säästlikkuse arvelt.
Soovitused ja nõuded õhk-vesisoojuspumba välismooduli paigaldamiseks
Kõige paremaks lahenduseks on välisseadme paigaldamine spetsiaalse raamiga maapinnale. See lahendus ei lase tekkival vibratsioonil hoonesse kanduda. Vibratsiooni suhtes kõige tundlikumad on puitseinad ja magamisruumide seinad. Kui aga mujale pole võimalik paigaldada, siis tuleb jälgida, et välismooduli tugihoidjatele oleks alla paigaldatud spetsiaalsed külmakindlad vibratsioonipuksid.
Seadet ei ole soovitav paigaldada katusele. Kui klient seda siiski mingil põhjusel soovib, siis jäävad asukohvalikuga seotud riskid kliendi kanda.
Paigaldades välismooduli liiga kõrgele:
- on seadet hiljem raske hooldada
- sulatusvesi hakkab tilkuma seina peale
- tugevad tuuled halvendavad sulatusprotsessi
- seadme üle puudub järelvalve
Paigaldades välismooduli liiga madalale:
- ei ole sulatusvee äravooluks piisavalt ruumi
- talvel tuiskab lund täis
Paigaldades välismooduli katusele (eriti kaldkatusele):
- on seadet hiljem raske hooldada
- seadme üle puudub järelvalve
- suuremad tuuled halvendavad sulatusprotsessi
- sulatusveest tekkiv jäämass lõhub katust, lumetõkkeid ja vihmaveerenne (jäämass võib kevadeks kaaluda kuni 1 tonn)
