Õhksoojuspump on seade, millega saab ruume nii kütta kui jahutada. Kütmisel pumpab soojuspump soojusenergiat väliskeskkonnast siseruumi, jahutamisel aga siseruumist väliskeskkonda. Õhksoojuspump baseerub lihtsal hästi tuntud prinstiibil, mis on kasutusel ka külmkappides. Välisõhust soojusenergia pumpamiseks on põhikomponentidena vaja kompressorit, kahte soojusvahetit ja paisventiili. Soojusenergia ammutatakse kinnises süsteemis ringleva madala keemistemperatuuriga külmaaine ehk külmaagensi abil, mis välisõhu soojusenergia toimel aurustub. Aurustunud külmaagens surutakse elektriga käitatava kompressoriga kokku ning juhitakse soojuspumba sisemooduli soojusvahetisse, kus soojusenergia antakse edasi toa õhule. Õhksoojuspumba poolt toodetav soojusenergia hulk on mitu korda suurem kui töötamiseks tarbitav elektrienergia kogus.
Kuna soojus võetakse välisõhust ja antakse edasi ruumiõhule, siis nimetatakse seadet õhk- õhksoojuspumbaks, või lühemalt õhksoojuspumbaks. Õhksoojuspumbad hakkasid laiemalt levima umbes viisteist aastat tagasi ning tänapäeval kasutatakse neid eramute, korterite, büroode, suvilate, lao- ja tootmishoonete, laste- ja meditsiiniasutuste kütmiseks ning jahutamiseks.
Säästad küttekuludelt kuni 60 %
Ehk teisisõnu: kulutusi tuleb teha soojuspumba soetamisele ning selle töötamiseks vajalikule elektrile. Sõltuvalt varem kasutatud kütteviisist annab õhksoojuspump küttekuludelt kokkuhoidu kuni 60 %. Arvestades, et soojusenergia tootmine on kütmise juures kõige suurem kululiik, siis kujutab õhksoojuspump endast tulusat investeerigut. Õhksoojuspumba poolt tarbitava elektrienergia kulu sõltub mitmetest teguritest – maja asukoht, planeering, soojustus, välisõhu temperatuur, tuul jne –, kuid on üldjuhul mitu korda väiksem kui saadud soojusenergia. Õhksoojuspump annab säästu ka ruumide jahutamisel, nõudes kuni 40% vähem elektrit kui vanemat tüüpi konditsioneerid.
Mida tõhusam on õhksoojuspump, seda külmemas kliimas sellega kütteenergiat toota saab. Eesti kliimatingimustes peab veenduma, et õhksoojuspump on sobiv põhjamaistele kliimaoludele. Kaasaegsed kvaliteetsed õhksoojuspumbad töötavad ka paarikümnekraadise pakasega (kuni -25 ºC) ning neid pole kogu kütteperioodi jooksul tarvis välja lülitada. Piisab, kui lülitad pumba sügisel sisse ja kevadel välja (kui ei soovi seda kasutada suvel konditsioneerina).
Väga sageli arvatakse, et kui väljas on miinuskraadid, siis õhksoojuspump enam ruumide kütmiseks ei sobi. See pole tõsi. Külmaga kulub küll rohkem elektrienergiat süsteemi tööshoidmiseks, ent just talvekuud on need, mil õhksoojuspump võimaldab suurimat kokkuhoidu muude kütteliikide arvelt (kui soojuspump talvel välja lülitada, siis pikeneb selle tasuvusaeg märgatavalt). Peale selle on just sisse-väljalülitamine see, mis seadet kõige rohkem koormab ning selle eluiga lühendab.
Tänapäevast inverterkompressoriga õhksoojuspumpa ei tohiks segi ajada on-off kompressoriga konditsioneeriga. Need seadmed töötavad alati täisvõimsusega ning kui soovitud temperatuur ruumis on saavutatud, siis lülitavad ennast välja. Niisugune pidev lülitamine toob aga kaasa selle, et töötamiseks on tarvis rohkem elektrit. Ehkki on-off seade on kaasaegsest õhksoojuspumbast odavam, muudavad kõrged ekspluatatsioonikulud selle soetamise tänapäeval mõttetuks.
Õhksoojuspumba puhul reguleerib inverter kompressori võimsust ning pöördeid vastavalt vajadusele. Seade lülitatakse välja nii harva kui võimalik, töötamine on ökonoomsem ning ruumis valitseb kogu aeg ühtlane temperatuur.
Õhksoojuspumba kasutamine on äärmiselt mugav.
Kui oled seni kasutanud kütmiseks puid või kivisütt, siis mõistad soojuspumba eeliseid– enam pole tarvis õhtuti kalkuleerida, mis ajaks tuleb tingimata koju minna, et ahju kütta. Lisaks jäävad ära sellised pidevad väga tülikad tegevused nagu tuha väljavõtmine, puude toomine ja kütte ladustamine. Õhksoojuspump saab kõigega ise hakkama, tarvis on ainult määrata, millist temperatuuri ruumis hoida soovid. Tänapäevaseid õhksoojuspumpasid saab äärmiselt mugavalt ka eemalt juhtida (lisades soojuspumbale GSM või WiFi mooduli). Sel juhul on kus iganes viibides võimalus jälgida ja juhtida oma kodu kütmist või jahutamist.
Õhksoojuspumba hooldus on väga lihtne ja sellega saab igaüks ise hakkama.
Pole vaja maksta regulaarset hooldustasu või soetada varuosi. Kõige tähtsam on filtrite puhastamine. Mustade filtrite kasutamisel on elektrikulu suurem, küttevõimsus väiksem ning arenema võivad hakata tervisele kahjulikud bakterid.
Filtreid on soovitav puhastada kord kuus. Toiming ise on lihtne ja võtab aega vaid mõne minuti. Kindluse mõttes võid lasta esimese puhastamise teha ka asjatundjal. Kui esineb mingi töörike, siis lülita seade välja ning helista firmasse, kust sa seadme ostsid või mis selle paigaldas.
Kui võimas õhksoojuspump tuleks osta?
Sellele küsimusele vastamiseks on kõigepealt vaja välja selgitada, kui palju energiat mingi ajavahemiku (näiteks kütteperioodi) jooksul hoone kütmiseks tarvis on. Tegureid, mida siinjuures arvesse võtta, on väga palju. Kuigi abi on mitmetest arvutiprogrammidest, on suur tähtsus ka hindaja kogemusel ning eri arvutusviisid võivad anda kuni paarikümne protsendi suuruse erinevuse. Mida suurem on pindala, kõrgem soovitud temperatuur ning kehvem soojustus, seda võimsamat seadet on vaja. Eesti kliima puhul on soovitatav suurema kui 180 ruutmeetrise pindala korral muretseda mitu väiksema võimsusega pumpa.
Õhksoojuspumpa on otstarbekas kombineerida mõne teise kütteliigiga, näiteks õli- või elektriküttega. Eestis eelistatakse süsteeme, mille puhul 5-10 protsenti soojusenergiast saadakse puu-, õli- või elektriküttega. Kui soovitakse õhksoojuspumba lisamisega saavutada märgatavat kokkuhoidu küttekuludelt, siis ei tohiks selle osatähtsus olla liiga väike.
Kui valite liiga suure võimsusega seadme, siis on selle tasuvusaeg pikem. Lisaks hakkab seade ennast tihti sisse-välja lülitama, mis suurendab elektrikulu ning lühendab seadme eluiga.
Mida võimsam on seade, seda suuremat müra ta tekitab. Kui on oht, et müra hakkab sind häirima, siis on lahenduseks mitme väiksema seadme soetamine.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kõigist praegu teada olevatest küttesüsteemidest on õhksoojuspumba hind, mugavus ja energiakulu kõige mõistlikumas seoses. Valides hoone kütmiseks õhksoojuspumba, hoiad kokku suuri summasid küttekulude pealt. Samuti on see süsteem töökindel ja sama hästi kui hooldusvaba. Eriti põhjendatud on õhksoojuspump neis ruumides, mida soovitakse suvel ka jahutada – õhksoojuspump on kasutatav nii kütte- kui jahutusseadmena.
