Neile, kes otsivad oma koju alternatiivi elektri-, õli-, gaasi või tahkeküttele või kavandavad uue maja küttesüsteemi ning maasoojuspumba paigaldamiseks pole piisavalt maapinda, on õhk-vesi soojuspump kõige efektiivsem lahendus. Tegemist on seadmega, mis ammutab soojusenergiat ümbritsevast välisõhust ja kannab selle üle kütteveele. Füüsika seaduste järgi ei lähe energia iseendast üle külmemalt kehalt soojemale, kuid seda on võimalik „pumbata“ (samal põhimõttel töötab külmkapp).
Õhk-vesi soojuspump ammutab energia ümbritsevast õhust, kus seda on peaaegu piiramatult. Sisuliselt tähendab õhk-vesi soojuspumba kasutamine seda, et soojusenergia ise tuleb tasuta kätte, tarvis on üksnes selle ülekandesüsteemi. Õhk-vesi soojuspumbad on küll palju kallimad kui õhk-õhk soojuspumbad, ent märksa mugavamad kasutada, sest need saab ühendada maja vesiküttesüsteemiga (radiaator- või põrandaküte).
Võrreldes maaküttega on õhk-vesi soojuspumba eeliseks maakollektori puudumine, mille paigaldamine on mõnikord raske või lausa võimatu.
Vähenda küttekulusid 65%
Õhk-vesi soojuspump tasub ennast kiiresti ära. Pump vajab töötamiseks elektrit, kuid annab vastu mitu korda rohkem energiat; COP ehk soojustegur näitabki seda, mitu korda rohkem soojusenergiat pump annab võrreldes töötamiseks kulunud elektriga. Sõltuvalt väliskeskkonna temperatuurist on COP eri kuudel erinev, tasuvuse arvutamisel tuleb aluseks võtta aasta keskmine efektiivsusnäitaja ehk sesoonne soojustegur (SCOP).
Õhk-vesi soojuspump reageerib õhutemperatuuri muutumisele kiiresti ning kohandab oma võimsust kohe, kui päike välja tuleb ja ilm soojemaks läheb.
Et tegemist on olulise investeeringuga, siis on kaasaegse küttesüsteemiga maja hind kinnisvaraturul kõrgem. Soetusmaksumust saab veelgi vähendada, kui kasutada selleks sihtasutuse Kredex pakutavat toetust, mis on kuni 40% seadme ja selle paigaldamise hinnast.
Õhk-vesi soojuspumba tööpõhimõte on järele proovitud ja põhjamaisele kliimale sobiv, näiteks Rootsis on seda tehnoloogiat kasutatud juba 30 aastat.
Sobitub senise küttesüsteemiga
Üheks õhk-vesi soojuspumba oluliseks eeliseks on lihtne kombineeritavus maja olemasoleva küttesüsteemiga. Kõige suuremat kasu toob õhk-vesi süsteem põrandakütte puhul, kus soojuskandja temperatuur on madal. Ka kaasaegased radiaatorid ja konvektorid sobivad õhk-vesi soojuspumbaga.
Muidugi võib õhk-vesi soojuspumpa kombineerida ka lisaküttesüsteemidega, nt päikese-, õli, gaasi- ja tahkeküttega.
Kuigi tegemist on väga säästliku ja vastupidava süsteemiga, ei soovitata seda meie kliimas siiski ainsaks kütteallikaks jätta, vaid luua võimalus eriti külma talveilmaga kasutada lisaks elektrikütet või keskküttesüsteemi. Soojuspumba võimsuse valikul ei ole otstarbekas aluseks võtta pakaselisi ilmu, mis ei kesta kaua, sest siis ostetakse liiga võimas süsteem, mille tasuvusaeg on pikem.
Väikesed hoolduskulud
Kord paigaldatud õhk-vesi soojuspump ei vaja regulaarset hooldust, puhastamist, ülevaatust vms, selle hoolduskulud on kuni viis korda väiksemad kui õlikatlat ning kompressori eluiga kaks korda pikem kui katla põletil.
Kuna soojuse ülekanne toimub ilma põlemisprotsessita, siis ei ole tarvis majja ehitada katlaruumi, korstent ega normikohast ventilatsiooni, samuti pole vaja korstnapühkijat. Tuleoht puudub ning õhk maja ümber on kogu aeg puhas ning suitsu- ja tahmavaba.
Õhk-vesi soojuspump töötab vaikselt.
See pump sobib ka tarbevee soojendamiseks, kuigi talviseks ajaks oleks otstarbekas appi võtta veel mõni teine kütteviis.
Õhk-vesi soojuspumpa on lihtne juhtida, kõigi tegevuste jaoks piisab ühest puldist. Seade reguleerib ennast ise nii, et kompressor töötab alati sobival režiimil ning maksimaalse efektiivsusega.
Õhk-vesi soojuspump säästab keskkonda
Kuna õhk-vesi soojuspumba töötamisel ei teki põlemist, siis ei paisata keskkonda ka põlemisel tekkivat süsihappegaasi.
Külmainena kasutab enamik õhk-vesi soojuspumpasid freooni R410a, mis ei ole mürgine ega ohusta osoonikihti. Et aga kasvuhooneefekt freooni õhkupaiskumisel suureneb, siis on tarvis kasutuskõlbmatud seadmed viia spetsiaalsesse kogumispunkti.
